Kas peale kriisi hiilivad vanad kombed tagasi?

Kevadine koroonakriis oli paljudele inimestele ja organisatsioonidele korralik „wakeup call“, mis andis nii mitmedki õppetunnid. Osad tulid nendest läbi paremini kui teised. Kuid mis saab edasi? Kas vanad harjumused ja juurdunud dogmad hiilivad tagasi?

Juurdleme natuke nende teemade üle, mis on muutunud ning arutleme, ms saab edasi. Kasutasin Forbes artiklit, kus on toodud välja viis põhilist valdkonda, kuidas Covid-19 on organisatsioonide tegutsemist ja juhtimist muutnud. Lisan omaltpoolt ka kogemuse klientide ja koostööpartneritega.

Täna saavad paljud juba aru, et vanaviisi jätkamine ei ole enam jätkusuutlik ning muutused organisatsioonides on paratamatud. Tahame me seda või mitte. Meil on kaks valikut:

1) jätkata nii nagu me oleme seni teinud. Minna tagasi oma vanadesse rutiinidesse ja mõelda, et see kõik mis täna toimub, läheb mööda.

2) leida uusi lahendusi, muuta ennast, muuta organisatsiooni, muuta tavasid, reegleid, kokkuleppeid ja protseduure. Vaadata üle kõik see, mis juba ammu on olnud nö. „koguaeg on nii olnud“ seisus.

Pandeemial on võimalus muuta meie ärid paremaks, tugevamaks ja inimlikumaks!

  • Äri ja töötamise viisid on muutunud päriselt paindlikumaks

Paindlikest töövõtetest on räägitud juba aastaid, kuid nüüd vaid kolme kuuga suutsid suurem osa ärisid viia oma töökorralduse kodukontoritesse ning teha seni räägitud paindlik töövorm teoks. Ettevõtted seadsid üles süsteemid, paigaldasid töövahendid, muutsid töökorraldust jne. Päris palju oli neid ettevõtteid, kes veel aasta tagasi rääkisid, et nende töötajatel ei ole võimalik tänu sensitiivsetele andmetele võimalik oma töötajatele kodukontorit pakkuda. Kodukontor oli paljudele ettevõtetele kui lihtsalt sõnakõlks, mida said kasutada vaid need töötajad, kes tegelesid IT ja muu kaugtööga.

See lühike aeg aga näitas, et tegelikkuses on võimalik mitmeidki töid teha kodust ja mitte midagi katastroofilist ei juhtu. Inimesed saavad töö tehtud, osadele see isegi sobib ja meeldib ning organisatsioonidel on seeläbi võimalik ka kulusid säästa. Nüüd ei ole see enam inimestele võõras, kui sul pole oma isiklikku töölauda. Muuta tuleb vaid enda arusaama, juhtimispõhimõtteid ja protseduure. Oluliseks saab juhi roll uues paindlikkus maailmas ning see, kas juhid on valmis uut olukorda omaks võtma ja tegema siit edasi julged otsused või vajume kõik sujuvalt uuesti sellesse vabasse mudelisse ja jätkame sealt kus pooleli jäime.

Rääkides ühe organisatsiooni juhiga oli päris üllatav kuulda, kus ta oli väga uhke selle üle, et suur osa töötaid sai edukalt kodukontorites hakkama ja töö sai kõik tehtud. Asjad sujusid, kuid nüüd on soov ikkagi kõik töötajad kontorisse tagasi tuua. Kui ma uurisin, et miks ta seda teha soovib, et miks ta ei kaalu kontorikulude pealt säästmist, kogu kontori loogika ümber mõtestamist ja disainimist ning seeläbi ka töökorralduse muutmist? Vastus oli, et enne oli ka kõik väga hästi. Ehk siis, selline mõtteviis ilmselgelt ei ole see, mis edule viib. Nii nagu öeldakse, igast kriisist on võimalik võtta välja see parim ja nüüd on juhtidel see vastutus- võtta vastu õiged otsused ja teha samm paremuse suunas.

Tõenäoliselt on tulevikus igal organisatsioonil võimalik leida enda jaoks sobiv kombineeritud töötamise viis kodukontor/töökontor/veebikeskkond. Vanale rööpale tagasi pööramine ei taga edu!

  • Suurenenud on uuendusmeelsus ja innovatsioonile avatus

Vastavalt BeTheBusiness raportile on UK väike ja keskmised ettevõtted jõudnud kolme aasta innovatsioonini vaid kolme kuuga. Ellujäämiseks on pidanud ettevõtted mõtlema „kastist väljas“ otsides uusi ärivaldkondi, rakendades uusi ärimudeleid, leidma alternatiivseid viise oma teenuse pakkumiseks või kohandades olemasolevat äri uue olukorraga.

Restoranidest on saanud toitu tarnivad söögikohad, füüsilistest poodidest on saanud kiirelt e-poed, hotellidest on saanud majutuskohad eesliinitöötajatele. Sündmuste korraldajad, lauljad, koolitajad jne jne- kõikidel tekkis tohutul hulgal uusi ja põnevaid ideid, kuidas oma äri siiski üleval hoida. Ettevõtted on tõestanud oma võimet kiirelt otsuseid vastu võtta sillutades teed innovatsioonile. Neid kogemuslugusid, kus püsti pannakse Pop-up restoran ning praktiliselt ühe nädalaga valmib korralik e-pood, on päris palju.

Miks on selleks alati kriisi vaja? Miks me ei ole nii avatud meelega igapäevaselt oma äri juhtides. Olen kogenud ise täpselt sama, kus aastaid räägitakse ja arutatakse, kuid midagi ei muudeta. Nüüd muutusid asjad vaid nädalatega. Juhtidel, äride eestvedajatel on siit kõrva taha panna küll üks asi- ole koguaeg avatud mõtteviisiga ja tee asjad ära. Ei ole vaja oodata järjekordset kriisi.

  • Kasvanud on arusaam vastupidavusest

Hea on omada tagavarasid ja ressursse rasketeks aegadeks. Kui tihti me mõtleme sellele, et hea oleks kui on säästud ja kapital, mida on võimalik rasketel aegadel kasutusele võtta. See kriis oli hea õppetund, mis annab võimaluse tarkadel juhtidel teha tulevikku suunatud finantsotsuseid ning vältida neid vigu, mida tehti seekord. Säästlik mõtteviis, säästlik tegutsemine.

  • Suurenenud on hoolivus ja kaastunne

Öeldakse, et koos kogetud raskused toovad inimestes välja parima ning esile kerkivad hoolivus ja kaastunne. Kui kõigil on raske, siis märkame enda ümber olevaid abivajajaid. Ettevõtted annetasid toitu ja esmatarbekaupu abivajavatele peredele, paljud tulid vabatahtlikuna appi meedikutele, kriisitelefonidele vastajatele, naabritele toitu tooma, rääkimata sellest, kui palju oli neid, kes pakkusid oma teenuseid ja tooteid tasuta, koolitasid ja õpetasid, abistasid jne.

See oli aeg, kus avaldusid ka parimate juhtide tegelikud juhtimisoskused ning inimeste väärtustamine. Nähti vaeva sellega, et kasvatada meeskonnatunnet, kuna inimesed olid teineteisest eemal. Oldi rohkem kontaktis oma lähedaste ja sõpradega, kui kunagi varem. Muidugi veebikanaleid kaudu, kuid siiski. Loodetavasti on see kõik meile meelde tuletanud meie väärtushinnangud ja selle, mis on elus päriselt oluline. Ka juhtimise seisukohast on üha olulisem see teadmine, et inimene on väärtus, inimesest tuleb hoolida! Juurutame seda ka päriselt meie organisatsioonides.

  • Oleme häälestunud rohkem töötajate vaimsele tervisele ja heaolule

Vaimne heaolu ja vaimne tervis on selle pandeemia ajal tõusnud number üks teemaks nii eraisiku tasandil kui ka organisatsioonide sees. Kogu olukord on pannud meid märkama ja hindama seda, mis moodi inimesed end tunnevad, kuidas hakkama saavad, mida kogevad.

Kodukontorites töötamine võib olla mõnele sobilik, teisele vaimselt väga kurnav, e-õpe pani proovile nii õpetajad, lapsed kui ka lapsevanemad. Inimesed tundsid vahel end üksikutena, vahel kurnatutena meeletutest veebikoosolekutest. Sotsiaalse suhtluse puudus võis olla väga kurnav. Hirm haiguse ees, töö kaotused, sissetulekutest ilma jäämised ja kõik muu surve, mis meid sel perioodil tabas. See kõik on andnud vaimsele tervisele ja heaolule uue mõtte. Inimeste heaolu ja vaimse tervise eest hoolitsemine on ettevõtetele tulevikus lausa kohustuslik, sest ilma selleta enam ei saa.

Kokkuvõtteks- kas vanad töövõtted, harjumused ja tavad hiilivad tagasi?

Kui kiiresti lähevad ettevõtted tagasi vanade harjumuste, tööviiside ja mustrite juurde ning kõik need lühikese ajaga sisse viidud muutused unustatakse?

See on alati üks võimalus, kuid nutikad ja edukad organisatsioonid kasutavad kõik need muutused enda kasuks ära ning võtavad õppetunnid, et tulevikus edukamalt hakkama saada ja olla rohkem inimestele keskendunud tööandjad.

Juhid peaksid võtma aega, teha paus ja arutada kriisi ajal toimunut, õpitut ja kogetut ning pühendama edasiste muutuste elluviimisele. Praegu on võimalus asju kardinaalselt muuta, tuleb ainult seda kasutada.

Leave a Reply

%d bloggers like this: