Holistiline mõtteviis, lihtsus, kaasatus ja veel mitmed muud teemad muutuvad järgmiste aastate jooksul palju olulisemaks kui seni.
Töötajate tegelik kaasamine– saab veel suurema tähenduse, kui seni. Oluliseks muutuvad nii strateegiate ja eesmärkide arutlemine koos töötajatega, inimeste endi väärtushinnangute ning ettevõtte väärtuste ühildamine. Inimeste sobivus nii organisatsioonide kui ka nende juhtidega. Olulisemaks muutub avatus, ausus ning otsekohene tagasiside. Üha enam ja enam on tuleb aru saada, et inimesed valivad ja otsustavad töötamise võimalusteüle emotsionaalsete väärtushinnangute põhjal.
Holistiline mõtteviis ettevõtetes– See on mõtteviis, kus me ka ettevõtetes hakkame lõpuks käsitleme inimest ühtse tervikliku süsteemina. Tark ettevõte on teadlik emotsioonide ja tunnete mõjust inimese tervislikule seisundile. Inimese heaolu muutub üha tähtsamaks.
Ettevõtted parandavad töökultuuri ja seda mitte ainult füüsilises mõttes, vaid eelkõige muutub oluliseks vaimne- , emotsionaalne – , psühhooogiline keskkond. Uued võimalused töötajate heaolu tagamiseks. Kõik sedalaadi tegevused suurendavad lõppkokkuvõttes tootlikkust ning seeläbi parandavad äritulemusi.
Ümbermõtestatud motivatsioon ja stiimulid– Edukad ettevõtted on mõistnud, et andekate ja tublide töötajate hoidmiseks peavad selles ettevõttes töötamise stiimulid olema asjakohased. Praegu on juba liialt tavapärane see, et inimesed soovivad oma töö ja eraelu sättida vastavalt enda väärtustele, elukaarele ja arusaamadele. Mis tähendab, et mitte ainult töö- ja eraelu tasakaal pole enam oluline, vaid kogu töötaja elu peab sobituma sellesse pilti, mida organisatsioon pakub ja mida inimene enda elult ootab. Paindlikkus, uus vaade, koos töötajaga lahenduste leidmine võimalikele sobivatele tööviisidele. See on see, mida inimesed üha enam ootavad. Ja siin ei ole vahet, on need noored või juba staažikamad inimesed.
Finantsteadlikkuse kasvatamine, finantsvõimekuste tagamine– Materiaalne toimetulek on igale inimesele oluline. Küll aga on meie elu viinud väga paljuski inimesi olukorda, kus finantsteadlikkus ei ole alati kõige tugevam ja finantsotsused pole olnud kõige mõistlikumad. Viimaste uuringute järgi on organisatsioonides mujal maailmas hakatud pöörama üha suuremat tähelepanu oma töötajate finantsteadlikkuse kasvatamisele- koolitused, nõustamine, praktilised soovitused, erinevad abi- ja toetusmeetmed jmt. Kõik selleks, et vähendada inimeste stressi ja muret igapäevaste rahamurede peale mõtlemisel. Eestis olid need teemad väga levinud 2008-2010 “masu” ajal ning mitmedki ettevõtted sedalaadi initsiatiive oma töötajatele pakkusid. Täna on ilmselgelt aeg sealmaal, et taaskord on need teemad päevakorral, kuid seekord eesmärgiga tagada oma töötajatele stressivabam elu.
Mugavus, lihtsus süsteemides ja protsessides- lihtsad tööriistad, vähem regulatsiooni, vähem protsesse. Mööda hakkavad saama ajad, kus kõik tuli kirja panna ja vormistada tohutul hulgal protsesse, protseduure, reegeid, põhimõtteid. Uutele töötajatele jagati manuaale, mis oli sadu lehekülgi paksud. Sellest tuleks nüüd lõpuks välja tulla. Kiire õpetamine, lihtsad tööriistad- vähem stressi ja õnnelikumad inimesed. Täiskasvanud normaalsed inimesed, kellele ei pea kõike ette kirjutama. Ettevõtted võiksid lasta inimestel rohkem olla täiskasvanud.
Investeerimine oma töötajatesse- Vähemalt personalijuhid on aastakümneid rääkinud, et töötajasse panustamine on investeering. Tihti on see aga jäänud sõnadesse. Nüüd on viimane aeg see samm teha, sest õnnelikud ja terved töötajad annavad endast kordi rohkem, kui me oskame oodata- nad on valmis tegema ettevõtte heaks rohkem, panustama rohkem, õppima ja arendama end rohkem. Investeerimine ei tähenda alati rahalist panust. Väga suur mõju saab järgnevatel aastatel olema sellel, kuidas ettevõtted suudavad oma inimesteni viia eesmärgid, strateegiad, kuidas anda ülevaateid konkurentidest, kuidas jagada avatult informatsiooni- kuidas meil ettevõttena läheb? Juhtkondade avatus ja reaalselt töötajaskonnaga oma ideede jagamine, töötajate kuulamine, koos arutlemine on tuleviku edukate organisatsioonide võti. Investeerimist töötajatesse võib nimetada ümber ka emotsionaalseks invetseeringuks töötajatesse. Töötajatega suhtlemiseks aja leidmine ja hoolivuse ülesnäitamine on üks parimaid ja soodsamaid investeeringuid üldse, mille abil on võimalik oma ettevõttes tulemusi kordades parandada.
Töötajate tervislik seisund- muutunud maailmaga on muutunud ka suhtumine töötajate tervislikku seisundisse ja seda nii vaimse tervise kui ka füüsilise tervise seisukohast. Tervise teemad on personalijuhitimise järgmise 3-5 aasta väljakutsed. Mida enam suudab organisatsioon teha tegevusi sellel suunal, seda suurem on tõenäosus, et paranevad ka majanduslikud näitajad. Haigused- füüsilise tervise probleemid ja tervise tervise probleemid, kui ka muud tervise edendusefa seotud teemad, mille eiramine võib tekitada suuri kahjusid.
Tark on ettevõte, kes mõtleb juba täna vähemal viis sammu ette ja leiab võimalused, kuidas oma organisatsioon muuta mõne aja pärast just selliseks, mis tagab edu pikemas perspektiivis. Inimeste mõtteviiside ja organisatsioonide muutmine võtab tavapäraselt aega. Täna võib küll julgelt öelda, et vanad mustrid ei pruugi toimida, vanad sisse juurdunud harjumused ei vii edule, vanad mõtteviisid on pigem nuhtluseks kaelas. Tuleks võtta kaasa kõik see, mis toimib uues muutunud maailmas ning jätta maha kõik see, mis enam ei ole asjakohane.
Ettevõtete juhtkondadel on mida mõtiskleda, kuidas panna oma organisatsioonis mängu see parim. Kuidas tuua oma organisatsioonis välja oma töötajatest maksimum? Öeldakse, et meil kõigil on vastused enda sees olemas. Nii on olemas vastused ka organisatsioonide sees- ettevõtetes endis. Kuidagi tuleb see õige tee ja viis üles leida.
Kasutatud ka ajakirja Human Resources Today, 2020 toodud mõtteid.