Olin akronüümi VUCA märganud juba õige ammu. Tookord ei osanud ma küll luua nii selgeid seoseid juhitimispõhimõtete ja organisatsioonide arendamise vahel, kui praegu. Põhimõtted, mida VUCA ajastu meile õpetab on lihtsad ja arusaadavad. Oleme neid ju ka oma organisatsioonidest rakendanud ja sedaviisi käitunud. Kõik eesmärgiga, et lihtsustada äritegevust, innustada inimesi koos panustama ühise eesmärgi nimel ning tundma end ühtse meeskonnana visiooni nimel tegutsemas.
Kuni senimaani oli meie organisatsioonide arendamine kulgenud omas tempos- arvestades tööjõuru muutusi, majanduslikke hoobasid, organisatsiooni valmisolekut, inimeste väärtushinnanguid kui ka organisatsiooni positsiooni tema elukaarel.
Täna – aastal 2020 on kogu meie elu löödud segamini. Keegi ei andnud enam aega kohaneda, õppida, katsetada, arvestada organisatsiooni valmisolekuga. Ehk siis nö. juba aastaid räägitud VUCA tabas meid juskui nüüd nii äkki uuesti. Vaatamata sellele, et see heitlik, ebakindel, keeruline ja ebamäärane maailm ju eksisteeris ka senimaani.
Nüüd on viimane aeg muuta arusaamasid, lasta lahti vanadest mustritest ja dogmadest- seda nii üksikisiku kui ka organisatsioonina. Miks? Sest need, kes suudavad kiirete ja eriliste muutustega koheselt kohaneda ja hakkama saada, on võitjad! Teised on lihtsalt sabas sörkijad või veel hullem- kaotajad. Ja seda me ju keegi ei soovi.
Mida VUCA tegelikult tähendab?
VUCA on tehissõna ehk akronüüm, mis võeti kasutusele esmakordselt juba 1987. aastal Warren Bennise ja Burt Nanuse poolt USA Armee Sõjakolledžis. Nende tähtede taga peituvad neli olulist märksõna muutuvast ajastust.
V- Volatil- Heitlik
U- Unsertain- Ebakindel
C- Complex- Keerukas
A- Ambiguous- Ebamäärane
Terminit VUCA hakati sagedamini kasutama 2002 aastal sõjaväelises haridussüsteemis. Hiljem on see liikunud üsna kiirelt strateegilisse juhtimisse ning tänapäeval on see seotud meie igapäevaeluga. Samas, kui nendesse sõnadesse süüvida, suunavad nad meid mõtlema ja tegutsema natuke teisiti, kui seda on tehtud seni.
2020 aasta kevade reaalsus tabas meid kõiki üsna korralikult. Täna võib endiselt öelda, et iga meie päev on heitlik, ebakindel, keerukas ja ebamäärane. Me ei tea, mida homne toob ning ei tea ka seda, mis meid homme 100% edasi aitab. Meil ei ole kogemust, tuleb ise õppida, riskida, leida ise enda õige viis ja võimalus ellu jäämiseks.
Mitmeid juhitimiseksperdid on väitnud, et kõik senised dogmad ja paradigmad seatakse nüüd kahtluse alla, sest need ei arvesta kiirelt muutuva keskkonnaga ja ei ole meile abiks. Kadumas on kindlad mudelid, mis kinnitaksid või lükkaksid ümber meie seniseid tegevusi. Ei ole olemas enam ainult ühte teed, mida mööda liikuda. On mitmeid võimalusi.
Iga ettevõte peab ise leidma uusi suundi ja võtma juhtimises kasutusele just neid lähenemisviise, mis teenivad tema eesmärki. VUCA maailmas tegutsemine kutsub üles leidma oma tee, oma viisi, oma lähenemise. Sest just see saab aidata kaasa edukale hakkamasaamisele.
Asume tradistsioonilise ja kaasaegse juhtimise ristteel.
On öeldud, et me asume just praegu traditsioonilise ja kaasaegse juhtimise ristteel. (Deloitte Insights). Teemad, mis kerkivad muutunud maailmaga üha enam ja enam päevakorda, on teistmoodi fookusega ning nõuavad teistmoodi lähenemist. Teemad, millega me seni pole pidanud liiga palju kokku puutuma organisatsioonides on: vaimne tervis töökohal, holistiline mõtteviis organisatsioonides, juhtide võime juhtida ebakindlust, juhtide võime hakkama saada hajusmeeskondade juhtimisega, inimeste kaasamine, kollektiivse mõtlemise enda kasuks pööramine, töö tähtsus ja visiooni olulisus.
Bürokraatia ja kiired muutused ei käi kokku.
Üle tuleks vaadata seni kehtinud bürokraatlikud põhimõtted, reeglid ja protseduurid. Need ei pruugi olla enam asjakohased ja vajavad nö. reeglite rikkumist. Kõike ei saa, ega pea enam kirja panema, sest muutus võib olla liialt kiire, et seda kirja pandut realiseerida ning rakendada. Pikkade dokumentide vormistamise asemel tuleb keskenduda lihtsatele lahendustele, mis annavad edasi peamise sõnumi.
Hea näide eluste enesest, kus ühe juhiga vesteldes tõi ta välja toreda loo: “Tööle asus uus sekretär, kellele ulatati mahukas materjal tutvumiseks. Ta küsis: “Kas teil seda materjali piltidena ei ole?” Tundub kummaline? Mulle mitte. Kuidas see ütlus kõlaski: “üks pilt suudab edasi anda rohkem kui tuhat sõna” Ja nii see ongi. Pikad dokumendid, eeskirjad ja protseduurid on ajalugu. Mõelge nüüd ise- kui mitu lehekülge jaksab juht dokumendina läbi lugeda? Kaks A4, kolm A4? – tegelikkuses ei ole meil kellelgi selleks aega. Sõnumi edasi andmise viis peab muutuma.
Üha olulisemaks muutuvad psühholoogia, empaatia ja inimeste vajadustega tegelemine.
Keskmesse tõuseb inimene, selle sõna kõige olulisemas tähenduses. Inimlikkus, autentsus, ausus, avatus. Need ei ole mitte ainult märksõnad. Need saavad kiirelt muutavas ja ebakindlas maailmas hoopis teise tähenduse. Juhi roll ja juhi mõiste muutub.
Jean- Franquois Cousin kirjeldab oma artiklis tabavalt: VUCA maailmas ei saa teha “täiuslikke otsuseid”, kuna neid pole…Siiski peavad juhid võitma ja säilitama oma järgijate usalduse. Seega, peavad juhid olema autentsed ja alandlikud (humble), nagu märkis oma raamatus “Heast suurepäraseks” Jim Collins. Täiuslikkuse maskide eest võtmine muudab juhid haavatavaks. Juhid saavad endale lubada sellist ebamugavust ainult siis, kui nad on saavutanud enesekindluse. Seega, tuleb teha korralikult tööd iseendaga. Autentsed juhid on aga inimestele alati rohkem korda läinud ja VUCA maailmas on autentsusest rohkem abi, kui kunagi varem.
“Kui mineviku kangelaslik juht teadis kõike, sai kõigega hakkama ja suutis kõik probleemid lahendada, siis VUCA ajastu juht peaks endalt küsima, kuidas saaks probleemid lahendada viisil, mis arendab teiste inimeste võimekust sellega hakkama saada”
Charles Handy
Mida ebakindlamaks, ebamäärasemaks, keerukamaks muutub meie tööelu, seda rohkem ootab ja vajab inimene märkamist ning tähele panemist. Mängu tulevad individuaalsus ja individuaalne lähenemine. Seda nii organisatsioonide kui ka üksikisiku tasandil. Üha olulisemaks muutuvad psühholoogia, empaatia ning aina rohkem inimene ning tema vajadustega tegelemine. Tähenduse loomisest saab äritegevuses keskne roll.
VUCA maailmas on head omadused tuleviku ennustamine, muutuste ette prognoosimise võime ning muutusega kiire kohandumine. Nii on saanud kohanemisvõimest (Adaptability- AQ) täna konkurentsieelis. Kohanemisvõime on oluline nii organisatsioonidele tervikuna kui ka juhtidele isiklikult. Sellest on saanud üks peamine kompetents, mis aitab tulevikus edukas olla. Kas kohanemisvõime on õpitav? Loomulikult. Lihtsalt tuleb end selles pidevalt treenida, andes võimalusi tulla välja mugavustsoonist ning kogeda üha uusi ja uusi olukordi.
5 soovitust juhtimiskultuuri muutmiseks .
- Maskid maha- Autentsus ja alandlikkus (Humble). Haavatavus. Enese aktsepteerimine. (Jim Collins). Inimeseks olemine. Ole lihtsalt sina ise. Võta see risk ja vaata, mis saab!
- Fookus on kiirel reageerimisel- väledusel (Agility). Veendumused ja käitumisviisid, mis peavad olema paindlikud ja kiired. Bürokraatlike ja piiravate regulatsioonide inventuuri läbiviimine oma ettevõtetes. Reageeri kiiresti muutustele, kuid ära kaota sealjuures visiooni ja aja maha võtmise võimekust.
- Mõtle teistmoodi, ole unikaalne, proovi ja katseta erinevaid lahendusi. Ära kopeeri ja lange “teiste tegemiste” lõksu, trendide lõksu. Loo uusi lahendusi, omanda uusi oskusi. Tule mugavustsoonist välja. Uued lahendused koos töötajatega.
- Kasuta ära kollektiivse mõtteviisi jõud. Mõtle koos oma töötajatega. Ühenda inimesed ja ideed parimaks praktikaks. Kaasamine- kaasamine! Ideed sünnivad kaasatud inimestest. Kaasamise võimalustes kasuta kreatiivsust!
- Hoia üleval motivatsiooni ja energiat– Selge visioon, selged eesmärgid. Mida rohkem organisatsioonis sellega tegeleda, seda suurem on tõenäosus, et inimesed tulevad kaasa.
- Ära lange pideva rabelemise lõksu. Muutunud maailm sunnib meid tegutsema impulsiivselt, hüppama ühelt teemalt teisele, lahendama olukordi käigupealt. See on taaskord aga lõks kuhu me langeme! Sedasi tegutseme me impulsiivselt, mitte strateegiliselt. Me ei võta aega! (S.Canaday, 2019). Kasv ja innovatsiooni tulevad üldjuhul pausist ning seetõttu tuleks juhtidel võtta tihedamini paus ja mõtelda asjade üle.
- Ära lase tekkida endal andmete sõltuvust. Numbrid on olulised, statistika kogumine on tähtis ja statistilisted näitajad aitavad tihti teha otsuseid. Oluline on see, et me otsiksime numbrite taga ka emotsionaalset suhtumist ehk “Soft Intelligent” (S. Canaday) Numbrid näitavad ühte aga tegelikkus on hoopis teine.
Vaata ka videot: What is VUCA?
Allikad:
Winning in a VUCA World with a Culture of Agile Collaboration. 2016.
Vuca Tools For a Vuca world. Ann. V. Deaton PhD, PCC. 2018.
HBR, 2014.
Leadership the Vuca perspective. 2020.
Deliotte Insights. 2019. Leadership for the 21st century: The intersection of the traditional and the new.