IQ, EQ- tuttavad terminid aga mis on AQ?

Ilmselt olete kuulnud oma intelligentsuse kvantiteedist ehk IQ-st. Tõenäosus, et olete kuulnud ka oma emotsionaalsest kvootist ehk EQ-st, on suur. Lisaks ilmselt olete tähele pannud , et on olemas ka SQ, ehk sotsiaalne intelligentsus. Mis on aga „Kohanemisvõime indeks” ehk AQ? Lühidalt öeldes on see teie võime muutustega kohaneda – või isegi omaks võtta -, et jätkata kasvamist ja edendada oma karjääri.

IQ (Intelligentsuskvoot (arukuskvoot) (inglise keeles intelligence quotient) on intelligentsustesti tulemus. Termini võttis kasutusele William Stern (Wikipedia). IQ mõõdab üldist intelligentsust, teadmiste ja oskuste kogumit ning teabe ja informatsiooni säilitamise võimekust. IQ mõõtmiseks on palju erinevaid viise, kuid iga meetodi eesmärk on midagi teada saada inimese intellekti kohta.

EQ– Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus ehk tundetaip^[1] ehk EI (inglise keeles EQ). EQ hõlmab endas võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada; empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine; sotsiaalne kompetentsus); enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel; Isiklik kompetentsus). Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija on Daniel Goleman.

AQ- kohanemisvõime indeks (Adaptability Quotient) mõõdab inimese võimekust jätkata arengut ja  muudatuste tegemist. Harward Business Review kirjeldab kohanemisvõimet kui “uus konkurentsieelis”. Äriväljaanne Talent Economy aga teatab, et see võib inimeste tööle võtmisel lõppkokkuvõttes muutuda olulisemaks isegi kui IQ või EQ.

Kaasaegses kiirelt muutuvas ja täiesti ebakindlas, ebamäärases, ebastabiilses maailmas saab määravamaks hoopiski AQ (Adaptability Quota). Kuigi intelligentsus ja empaatiavõime on äärmiselt väärtuslikud, võib oskus muutustega kiirelt kohaneda ja olukorraga toime tulla muutuda tulevikus värbamisel ja eriti juhtide värbamise üheks olulisemaks kriteeriumiks.

Kas AQ on kaasasündinud saab seda arendada?

Inimesed ei ole sündinud alati kohenemisvõimeliseks- nad on seda õppinud. On palju lihtsam jätkata selle tegemist, mida me oleme seni koguaeg teinud, sest meie aju proovib leida alati lihtsamat vastupanu teed. Kuid meile kõigile on kaasa antud võime õppida, olukorrga hakkama saada ja oskus õppida ka kohanema erinevates situatsioonides.

AQ on see, mida saab päris hästi arendada. Kuid selleks peab inimesel endal olema soovi sellega tegeleda. Põhilised asjad, mis aitavad paremini toime tulla on:  püüd hoida oma meeled avatud, hoida silmad lahti uutele võimalustele, suhelda teistega avatult, uurida, õppida ja avastada uusi vaatenurki ning avada end tundmatule.

Kõige paremini arendab AQ-d ise enda mugavustsoonist väljatulek ja asetamine olukordadesse, mis õpetavad ja kasvatavad. Mida rohkem inimene annab endale võimalusi uuteks olukordadeks ja õppimisteks, seda rohkem areneb tema kohanemisvõime. Kui alguses võib tunduda keeruline, siis mõne aja pärast avastades ei ole uuega kohanemine enam nii raske.

Arvestades nii maailma majanduse kui ka tööjõurutu olukorda on äärmiselt oluline teadlikult arendada enda kohanemisvõime taset. Paljud on pikalt vaeva näinud intelligentsuse arendamisega, tervise edendamisega, isegi emotsionaalse intelligentsuse arendamisega, kuid väga tihti ei pöörata veel tähelepanu kohanemisvõime teadlikule arendamisele. Miks see hea on? Aga just sellepärast, et me ei saa kontrollida ega ette ennustada tulevikku. Praegune tulevik on ebakindlam kui kunagi varem.

Läbi viidud uuringud tõestavad, et kohanemisvõime olemasolu inimeste edukal tegutsemisel ja hakkamasaamisel kasvab üsna oluliselt. Nii võib välja tuua, et 91% UK personalijuhtidest on väitnud, et tuleviku töötajaid peaks palkama suures sosas kohanemisvõime järgi.

Ole valmis tundma ebamugavust.

Kohanemisvõime seisneb muutuste omaksvõtmises, võttes samal ajal arvesse ka olukorra konteksti. See tähendab piiride järkjärgulist uurimist ja laiendamist. Psühholoogid on välja toonud, et mitte ainult töö vaid lausa elu edukus sõltub 20% intelligentsuse kvantiteedist (IQ) ja 80% emotsionaalsest kvoodist (EQ) ning kohanemisvõimest (AQ). Seda on hakatud ka nimetama “3Q”.

Lõpetuseks võib öelda, et mida rohkem panustada enda kohanemisvõime arendamisele, olla muutustele vastuvõtlik, leida enda tee avatuse suurendamisele ja uudishimu kasvatamisele, seda edukam on nii tööelu kui ka rääkimata kogu elukvaliteedist. Väidetavalt on kõrge kohanemisvõimega inimesed ka madalama stressitasemega, sest uued olukorrad ja muutused ei löö neid rivist välja.

Loe juurde ka minu blogi: Roni ise oma mugavustsoonist välja või muidu…!

Kasutatud allikad: Forbes. BBC. HBR. Desire2learn.