Võtame seekord vaatluse alla 5 müüti, mis on levinud strateegia kohta:
Müüt 1: Strateegia on alati pikaajaline.
Mõnes tööstusharus võib konkurentsi püsida muutumatuna aastakümneid ning juhid, kes peavad kirja pandud ja kokkulepitud strateegiast kinni läbi tõusude ja mõõnade, ignoreerides kõike seda, mis ümberringi toimub, saavad väga hästi hakkama.
Tänapäeval muutub maailm väga kiiresti. See eeldab ka seda, et ettevõtted peavad muudatusi äris tegema väga kiiresti. Mõeldes strateegiale kui pikaajalisele kohustusele, võib see saada takistuseks organisatsiooni arengule.
Strateegia puhul ei ole oluline, kas see on pika- või lühiajaline. Strateegia käsitleb ettevõtte toimimise põhialuseid: väärtuse loomine, kulud, invesreeringud, konkurents, kliendid, töötajad. Strateegia osas ei pea me käsitlema mõtlemist niivõrd ajahorisondil, kuivõrd vaatama strateegia sügavust.
Strateegia ei tähenda kaugeltki asju, mida me tulevikus tegema hakkame, vaid see, mida me praegu teeme, et tulevikku enda kasuks kujundada.
Stephen Bungay
Müüt 2: Edukad muudavad strateegiat pidevalt
Väliselt vaadates tundub, et Amazon, Google ja Facebook muudavad pidevalt strateegiat, kuna kasutavad tohutul hulgal investeeringuid uuendusteks, tuues igal aastal välja uusi tooteid ja teenuseid. Innovatsioon on kergesti segi ajatav strateegilise suuna muutusega. Tehnoloogiaettevõtete puhul peegeldab enamik uuenduslikke uusi tooteid ja teenuseid just nende järjepidevat strateegiat.
Müüt 3: Strateegiat pole enam tarvis, tuleb olla agiilne.
Piisavalt lihtne eeldada, et see, mis paistab agiilsest ettevõttest väljapoole- suurel kiirusel tegutsemine, kõrge tempo hoidmine, ülikiire reageerimisvõime – on kõik, mis seal on. Agiilsus iseenesest ei ole strateegia. Agiilsus on väga väärtuslik võime, millel on otsene kasu äritegevusele, kuid mis ei saa püsivalt mõjutada ettevõtte konkurentsipositsiooni.
Näiline plaani puudumine ei tähenda, et edukatel idufirmadel pole strateegiaid. Strateegia ei ole plaan, see on otsuste tegemise raamistik, juhtimispõhimõtete kogum, mida saab olukorra arenedes ja muutudes kiirelt rakendada. Kui neil pole ühtset strateegiat, teevad nad ressursside kulutamise ja investeerimise osas kehvad otsused ning nende jaoks tähendab see juba ettevõtte surma.
Müüt 4: Strateegia peab tulema kelleltki teiselt.
Strateegia peab tulema nõukogult, juhatus peab ütlema, milline on meie strateegia. Need on tavapärased levinud arusaamad, mida tihti kuuleb valdkonna- ja keskastme juhtide tasandilt. See on vale. Rakendatav strateegia peab olema teie enda strateegia, sest ainult selliselt on võimalik tagada ressursside jaotus ning tõeline kaasatus ettevõtte muutuste elluviimisesse.
Müüt 5: Strateegiat vaadatakse üle üks kord aastas
Üle 300 tippjuhi seas läbiviidud uuringus selgus, et tegevjuhtide osakaal, kes kohtuvad oma meeskondadega strateegiate hidamiseks ja ülevaatamiseks sagedamini kui neli korda aastas, on vaid 16,9%. Ligi 50% juhtidest ütles, et nende meeskonnad kohtuvad vaid kord aastas või ei kohtu üldse, et strateegiat arutada.
Tegelikkuses peaks strateegia olema niipalju igapäeva töölaual, et see juhib meie igapäeva ärielu ja otsuseid. Eesmärkide saavutamine ja strateegia elluviimine peab olema pidevalt fookuses ja meeskondades ülevaatamisel sisuliselt vähemalt kord kuus. Kui teie organisatsiooni strateegia on iga-aastane sündmus, ei ole võimalik saavutada püsivat edu.
Need on vaid mõned levinuimad müüdid strateegia kohta. Osaledes igapäevaelus juhtimises on tihti need müüdid nii juurdnud, et nendest on raske lahti öelda.
Loe juurde: 5 Myths About Strategy. Harward Business Review.
The Five Myths of Business Strategy.
Loe ka blogi: See üks ja ainult tähtis asi- Eesmärk!