On aegu, kus ühed teemad su elus ja toimetamistes muutuvad tähsamaks, kui teised. Nii olen taaskord jõudnud teemani: eesmärk, fookus ja siht. Juba aastaid olen tegutsenud nii isiklikus plaanis kui ka meeskonnaga nii, et alati on olnud selge siht ning paigas üks pikaajaline eesmärk kuhu jõuda. See on aidanud hoida fookust ning vältida tegelemast sellega, mis ei ole väga oluline.
Iseenesest ei ole selles kõiges ju midagi uut. Kõik räägivad eesmärkidest nende seadmisest ning olulisusest, kuid mingil põhjusel kõik ei õnnestu ja vahel ei ole seda ühte õiget eesmärki sugugi lihtne tuvastada.
Kuidas jõuda ühe ja õige eesmärgini?
Alati kui hakkan eesmärgi seadmisega tegelema, jõuan varem või hiljem punkti, kus on pea tühi ja justkui nagu polegi seda õiget kõige olulisemat eesmärki, vaid on miljon olulist tegevust või siis on neid eesmärke nii palju ja kõik tunduvad väga olulised, kõike tahaks teha ja peas on üks virr-varr.
Aitab alati see, kui panna kõik need olulised eesmärgid ja teemad ilusti paberile ritta ning hakata sealt selekteerima ja prioritiseerima. Mis on see, mis kõige rohkem toetab minu enda visiooni või missiooni. Milline on praegune üks ja tähtis eesmärk, mis tagab mulle tulevikus selle, mida ma kõige rohkem oma elult ootan.
Kui rääkida personalijuhtimise valdkonnast, siis on kindlasti oluline nuputada välja, mis annab kõige kiiremini ja kõige suurema efekti äriambitsiooni elluviimisel. Personalijuhtimise vaatest tunduvad kõik organisatsiooni- ja töötaja arendamisega seotud teemad väga tähtsad, kuid siiski tuleb leida see ÜKS, mis on kõige suurema kaaluga ning mõjutab kõige rohkem äritulemust. Kui selle paika saab, siis on edasi palju lihtsam seada alameesmärke igaks uueks perioodiks.
Siinkohal on hea välja tuua üks metoodika, mis võiks aidata vaadata asjadele ajajoone perspektiivist- kuidas püstitada olevikueesmärki tuleviku eesmärki silmas pidades.
Täideviimise 4 distsipliini- metoodika, mis võib abiks olla.
See oli umbes 15 aastat tagasi, kui esimest korda võtsime kasutusele erinevates meeskondades täideviimise 4 distsipliini metoodika. Sel ajal oli see kõik uus ja õppisime koos sellega, kuid tulemused ei jäänud tulemata. Aastaid hiljem olen selle metoodika põhimõttest lähtunud ka oma kõikides tegemistes:
1) Keskendu metsikult tähtsale.
2) Mõjuta prognoosivaid mõõdikuid. Prognoosivad mõõdikud on need, mis annavad sulle ülevaate, kas sa oled õigel teel.
3) Loe punkte. Oluline on distsipliin tulemuste jälgimisel. Pidev vastus küsimusele: Kuidas meil läheb? Kus me oma tulemusega oleme?
4) Loo pidev aruandlusrütm. Asjad hakkavad muutuma, kui me teeme seda süsteemselt.
“Et saavutada eesmärki, mida te ei ole kunagi varem saavutanud, peate hakkama tegema asju, mida te ei ole kunagi varem teinud”
Jim Stuart
Pane paika fookus!
Täideviimise 4 distsipliini autorid S. Covey ja C. McChesney väidavad “Eesmärkide saavutamise tõeline vaenlane on meie igapäevatöö. See on tohutu energiahulk, mida on vaja ainuüksi selleks, et kõik igapäevaselt lihtsalt toimiks; paradoksaalselt on just see põhjus, miks on nii raske midagi uut ellu viia. Keeristorm röövib teilt fookuse, mida vajate selleks, et meeskonda edasi viia”
Igapäeva töödes kõige suurem mure on see, et me seame küll endale eesmärgi ja paneme selle ka heal juhul kirja. Kuid mis juhtub? Meie igapäevaelu saab meid kätte. Me kustutame tulekahjuseid, tegeleme sellega, mis hetkel tundub oluline, toimetame, vastame meilidele, suhtleme jne. Ehk see on igapäevane keeristorm, mis meie tööelus võimust võtab. Raske on seda ignoreerida, sest kõik see tundub ju oluline.
Metoodika, millest ma ise olen abi saanud on siiski aidanud saavutada suuri eesmärke ja seada nende saavutamine esikohale. Tunnistan aualt, see on nõudnud päris palju enesekindlust, et jätta mõned nö. keeristormid tähelepanuta. On tulnud end kehtestada ning õppida ütlema vahel ka headele ja põnevatele tegemistele “Ei. Hea mõte, kuid seda me praegu ei tee” ning küsima üsna tihti küsimust: “Kas ja kuidas see aitab meie suurele (tähtsale) eesmärgile kaasa?”
Eesmärkide saavutamiseks on vajalik muuta inimeste käitumist.
Bain & Company uuringu tulemuste järgi umbes 65% algatatud muudatustest nõudsid nö. eesliini käitumismuutust. Selleks, et midagi hakkaks juhtuma, on vajalik kõigepealt meie endi käitumise muutmine. Me ise peame olema eeskujuks ja enda käitumist muutma. Seejärel saab hakata lootma ja ootama muutust teiste käitumises.
Tihti ongi probleemiks see, et inimesed ei mõista, mida neilt oodatakse. Nad ei saa aru, mis on see, mille nimel nad tegutsevad või miks nad peaksid oma käitumist muutma võrreldes sellega, mida on koguaeg teinud. Eriti veel, kui see mida nad on teinud on senini ka hästi toiminud. Olen küllalt kuulnud küsimust, et miks meil on vaja midagi veel paremaks muuta, kui niigi kõik ju toimib ja on hästi.
Lase inimestel ise selgusele jõuda.
Oluline on lasta leida inimestel endil see võti, mis ajedaks neid oma käitumist muutma ja ise endale eesmärke seadma. Seda on üsna raske teha, sest sõna “eesmärk” on üldjuhul üsna raskesti mõistetav ja paljudele tekitab see segadust ja arusaamatust. Eesmärkide seadmine ja sõnastamine on päris ausalt öeldes üks korralik kunst. Veel keerulisem on eesmärgi “tõlkimine” oma organisatsiooni kõikidele töötajatele. Selleks aga, et igaüks teeks oma osa, on oluline see mõistetavaks teha. Ehk lasta inimestel endil arutleda, mis on just nende panus eesmärki.
Mulle meenub ühe juhiga jutuajamine, kus ta proovis oma uute meeskonnaliikmetega rääkida eesmärkidest ja andis neile kõigile võimaluse ise endale need ka seada. Iga kord päädis see jutuajamine tegevuste loeteluga, mida inimesed suutsid kirja saada. Selgitades eesmärgi olemust, oli üsna keeruline jõuda selleni, et inimesed seaksid endale ise konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid. Neil lihtsalt puudus selles osas kogemus ja ilma pikema eeltöö ning selgituseta on seda ka vahel raske nõuda. Nad sõnastasid tihti tegevusi, mitte eesmärke. Selgitas mis ta selgitas aga tema meeskonnaliikmed ei saanud sellest aru. Nad lihtsalt rääkisid erinevatest asjadest.
Raamatust Täideviimise 4 distsipliini leidsin ühe hea lause: “Kui soovite saavutada olulisi tulemusi, peate varem või hiljem võtma appi strateegia, mis muudaks käitumist”
Kokkuvõtteks kogu sellele teemale võib öelda, et oluline on leida üles see kõige olulisem eesmärk, mille nimel asuda tegutsema ja mille ümber koondada oma inimesed. Kui see kõnetab sinu inimesi ja nad saavad aru, miks nad midagi teevad ning kuidas nad saavad kaasa aidata oma tegevusega, siis on võimalik saavutada muutust käitumises ning jõuda suurepäraste tulemusteni.
Loe lisaks ka blogist, kuidas inimesed saab kaasa haarata nende enda lugudega.
Loe lähemalt.
3 thoughts on “See üks ja ainus tähtis asi- eesmärk!”