Töökiusamine on teema, millest on üha enam ja enam rääkima hakatud. Edukamad ettevõtted tõstavad oma inimeste teadlikkust, loovad ennetavaid meetmeid ning kujundavad võimalusi avatult rääkimiseks ning märkamiseks. Kui aga siiski on tunne, et organisatsioonis esineb teemasid, mis saranevad töökiusamisega? Mida selle teadmisega peale hakata?
Töökiusamist defineeritakse kui pidevat väärkohtlemist töökohal. See võib hõlmata selliseid käitumisviise nagu verbaalne kriitika, isiklikud rünnakud, alandamine, alavääristamine, tõrjumine. Töökiusamine avaldub enamasti läbi suhtluse, sotsiaalsete tegevuste ja psühholoogiliste manipulatsioonide, mille tõttu see ei pruugi olla alati teistele nähtav. Harvadel juhtudel esineb töökiusamist ka füüsiliselt (www.töökiusamine.ee)
Milline käitumine on töökiusamine?
Töökiusamisena võib käistleda käitumisviise, kus pidevalt tehakse kellegi suunal kriitikat, alavääristatakse, kasutatakse isiklikku rünnakut, alandatakse verbaalselt või tõrjutakse ning ignoreeritakse inimest järjepidevalt. Oluline on märkida, et kiusaja ja ka kiusatav võivad olla olenemata enda rollist või ametipositsioonist töökohal. Töökiusamisega tegelevate organisatsioonide väitel on ligi 30% töötajatest tööl kogenud kiusamist. Peamised töökiusamise viisid, mida välja tuuakse on:
- solvamine, isiklikud rünnakud
- kellegi pingutuste ja töö mahategemine
- häbistamine ja mahategemine kaastöötajate või klientide ees
- vältimine, ignoreerimine ja tõrjumine
- hirmutamine ja ävardamine
- valetamine
- labaste märkuste tegemine
- kellegi kulul pidevalt nalja viskamine
- inimeste murede ja probleemide pisendamine
- teiste töö eest au endale võtmine
- järjepidev ebaõiglane kriitika
- mõnitamine, alandamine, alavääristamine
- hääle tõstmine, karjumine
Töökiusamine ei pruugi olla alati väga ilmne ega ka avalikult nähtav. Vahel võib võtta töökiusamine ka väga peeneid vorme. Tegelikkuses leiab kiusamine aset ja kiusaja käitub pahatahtlikult, kuid seejärel eitab enda tegevust. Sellise teguviisiga paneb kiusaja oma ohvri kahtlema temas endas ning tegelikus olukorras ja kogemuses. Täiskasvanud kiusajate sobimatu käitumine võib väljenduda väga mitmel moel. Tihti ei pruugi me isegi aru saada või enda jaoks mõtestada, et tegemist võib olla töökiusamisega.
Märkamatu ja pahaaimamatu töökiusamine
Koolitades sel teemal erinevaid meeskondi oleme arutlustes jõudnud tõdemuseni, et tihti me isegi ei märka, kuidas töökiusamine kellegi suunal meie igapäevaellu imbub. Kellegi kallal pidevad nokkimised, järjepidev nalja viskamine kellegi kulul, igapäevased nähvamised ja solvangud. Tehakse neid tihti põhjusega, et teine inimene “käib meile närvidele” või “ei ole piisavalt kiire, piisavalt tark”, või mõtleb meist erinevalt. Need on kohad, kus meile tundub, et see ongi normaalne viis asjade ajamiseks. Kuid sellisel käitumisel võivad kannatajate jaoks olla väga rängad tagajärjed.
Me kunagi ei tea, mida teine inimene tunneb- isegi kui ta sellel hetkel on tugev ja oma emotsioone välja ei näita. Väidetavalt on üsna väike protsent neid inimesi, kes sellises olukorras enda eest seisavad ja sellisele käitmisele vastu hakkavad ega lase endale liiga teha. Paljudel juhtudel jäävad kiusamise ohvrid tihti enda eest seismisega hätta. Ja ega see nii lihtne polegi, sest mängu tuleb iseenda sisemine hirm.
See on koht, kus oluline roll on meeskondadel, kolleegidel ning üldine märksõna on “Märka ja sekku”. Kui ise ei soovi sekkuda, siis on võimalus informeerida personaliosakonda või jagada oma muret mõne usaldusväärse inimesega.
Mitte ükski inimene ei peaks kogema tööl kiusamist ning tegema oma tööd tundega, mis võtab temalt ära töö tegemise isu või veel hullem, paneb mingeid muid samme astuma.
Miks täiskasvanud inimesed tööl kiusavad?
Sellele pole lihtne vastata ja ei ole ka ühest põhjust. Kuid mõned põhjused, mida on täheldatud, saab välja tuua. Kõige tõenäolisem ja levinum nendest on ebakindlus ja enda alaväärsuse tunne, mis sunnib inimest sellisel viisil teisi alandama ja oma üleolekut seetõttu näitama. Lisaks on psühholoogide poolt välja toodud ka põhjuseid:
- ebakindluse käes kannatamine
- pidev hirm
- alaväärsuse tunne
- vajadus teisi kontrollida
- kiusamisest saadav naudingu tunne
- enda võimu näitamine/kasvatamine
- enda kogemused kiusatava rollis
Kiusamine on sageli õpitud käitumine. Noored kiusajad võivad saada kogemuse perekonnast, kus täiskasvanud kiusavad üksteist, et oma tahtmist saavutada või konfliktidega toime tulla. Nad ei pruugi teada, kuidas muul viisil lahkarvamusi lahendada.
Vahel võib juhi poolt oma meeskonnaliikmete kiusamine olla seotud sooviga juhtida tähelepanu kõrvale enda ebakompetentsuselt. Inimene, kes on enesekindel ja kompetentne ei pea enda kompetentsuse tõestamiseks teisi inimesi maha tegema ja end seeläbi upitama.
Osad juhi positsioonil olevad kiusajad usuvad, et nende staatus ja positsioon annab neile õiguse kiusata madalama positsiooniga inimesi. Seda taaskord läbi oma õiguse, tahtmise, teiste mahategemise, võimu näitamise jm. Neil kiusajatel võib puududa ka empaatiavõime, neil võib olla nartsissistlikke jooni või nad võivad olla ka emotsionaalselt ebastabiilsed. Teiste kontrollimine ja hirmutamine aitab neil end paremini tunda ning end seeläbi rahustada /Why Do People Bully?/
Kannatavad ka kiusamise pealtnägijad!
Helsingi ülikooli rahvatervise teadlased leidsid, et ka kiusatute töökaaslased kogevad negatiivset mõju. Nende tulemused näitavad, et kiusamise ohvrid ja need, kes on selle tunnistajaks, kasutavad tõenäolisemalt psühhotroopseid ravimeid (antidepressandid, rahustid, unerohud).
Noortel, kes on kiusamise tunnistajaks, on suurem risk kasutada keelatud aineid, tubakat või alkoholi. Sarnaselt kiusajate sihtmärkidele võib ka pealtnägijatel olla rohkem puudumisi, terviseprobleeme, ärevust ja depressiooni. Lisaks võivad kiusamise tunnistajad tunda end süüdi või isegi häbi, et nad ei sekku. Töökohal võib kiusamise jälgimine langetada moraali ja tõsta voolavust.
Kõrvalseisjad võivad mängida olulist rolli kiusamise lõpetamisel. Eriti kui nad on kõrgemal seisval positsioonil või kui nad on samal juhtimistasandil.
Akeem Marsh, MD
Selle asemel, et kiusamise ees silmad kinni pigistada, saavad tunnistajad kiusajaga rääkida, anda tagasisidet või kiusaja käitumisest teistele teada anda. Kahjuks ei võta aga paljud kõrvalseisjad sõna, sest kardavad, et neist võib saada kiusaja järgmine sihtmärk. See on ka meeskondades üsna tavapärane, kus inimesed pigem vaikivad. Kõik näevad ja saavad aru, et on probleem aga enda isiklike huvide kaitseks pigem lasevad asjadel olla.
Mida saavad juhid teha töökiusamise katkestamiseks?
- Õpetage ja rääkige oma töötajatega lugupidava käitumise teemadel. Rääkige sellest, millised teod ja käitumised võivad kujutada endast kiusamist ning millised käitumised ei ole aktsepteeritavad. Tehke meeskonnas kokkulepped käitumiseks, mis on teie meeskonnas tervitatavad.
- Julgustage oma inimesi avatult rääkima ja sekkuma iga ebasobiva käitumise märkamisel. Vajadusel looge võimalused konfidentsiaalseks ja anonüümseks tagasisideks. Olge ise eeskujuks teemade ausal käsitlemisel. Ärge tolereeriga, kui märkate.
- Olge ise eeskujuks märkamisel ja tagasiside andmisel mistahes kiusamisilminguid meenutavale käitmisele. Näidake ette, milline on aktsepteeritav käitumine ja milline mitte.
- Kui saate teada kiusamisest võ märkate seda ise, siis võtke asja tõsiselt ja tegelege sellega. Vahel ei ole kiireid lahendusi, kuid ignoreerimine ei ole mõeldav. Kõige suurem viga on jätta juhina asi täiesti tähelepanuta ja loota, et “läheb üle”.
Loe juurde ka lehelt töökiusamine.ee
Why Do People Bully?