Osalesin 2020 aasta Unistuste Tööandja konverentsil ja kuulasin huviga seal esinenud
Petr Skondrojanis, kes on HR praktik ning Cocuma tegevjuht. Skondrojanis tõi välja, et maailm meie ümber on muutunud nii palju, et ainukene viis jõuda inimesteni tegelikkuses, on puudutada neid sarnaste väärtuste ja lugudega, mis köidavad inimesi ning mida inimesed ka päriselt usuvad ja enesega seostavad.
Oleme ausad, ega see midagi ju uut iseenesest ei ole, kuid siiski on sellele hoiakul üks erisus, mida peaks iga organisatsioon rohkem arvestama. Rõhuasetus on lugudel ja väärtustel, mis just neid inimesi puudutavad ning mida inimesed päriselt usuvad. Ei ole võimalik jõuda täpselt samade tegevuste ja lugudega kogu organisatsiooni kõikide sihtgruppideni. Need lihtsalt ei jõua inimestele kohale, nad ei seosta end sellega.
Petr Skondrojanise tähelepanekud olid üsna põnevad. Toon siin lühidalt mõned tema mõttekohad välja ja täiendan neid enda tähelepanekutega erinevatest kogemustest:
Fake world – Võlts maailm.
Kõike on tänapäeval tänu interneti ja sotsiaalmeedia võidukäigule võimalik näidata ilusamana, kui see tegelikkuses on. Fotot, pilti ja videot võib näidata täpselt selliselt, nagu seda soovitakse. See aga võib erineda tegelikkusest päris palju ja mõjutada inimese emotsionaalset reaktsiooni brändile või tootele. Inimesed enam ei usu liiga ilusaid sõnu, liiga ilusaid pilte ja videosid. See ei pruugi enam näida eheda ja ausana. Kõike on võimalik näidata veebis just sellisena, nagu seda tahetakse näidata. Inimesed on hakanud üha enam väärtustama ehedust ja ausust. Kõik see mis näeb välja liiga ilus ja klants- mõjub võltsi ja võõrana.
Huvitav on olnud minu enda kogemus sellega, kus erinevate ettevõtete kodulehtedele jäetavad klientide tagasisidet on inimesed ka hakanud juba kahtlasena nägema. Need justkui polegi päris kommentaarid, vaid produtseeritud arvamused. Brožüüridel näidatud inimesed, kes ei paista nagu päris töötajatena, kodulehe lood koos piltidega, mis on professionaalide poolt koostatud. Kõik see on ilus, kuid kõike seda on hakatud üha enam ja enam kahtluse alla seadma.
Siit veelkord siis soovitus- mida ehedam lugu, mida rohkem isiklik, mida autentsem, mida tõepärasem ja loomulikum, seda tõepärasemana see mõjub. Ilmselt on meil kõigil nuputamist, kuidas saada välja seni kujunenud soovist näidata kõike liiga ilusana.
Massproduction- masstoodangu ülekaal. Unikaalsust on üha vähem. Kogu maailm on liikumas üha enam masstootmise ja kiire tarbimise suunal. Ei ole aega ega muud ressurssi keskenduda unikaalsusele. Kui tuua see personali valdkonda, siis üsna tihti kohtame hoiakut: kõigile võrdselt, kõigile ühte moodi, kõigile sama sõnumiga. Ka see on koht, mis vajaks lahtimõtestamist. Kõigile ühel samal moel ja viisil ei vii eesmärgini.
“Like” = edu.
Sucess= Like and comments- mida rohkem on jälgimisi ja meeldimisi, seda edukamaks sind peetakse. Sotsiaalmeedial on brändi arendamise mõttes suured plussid kui ka miinused: mida rohkem on brändil jälgijaid, seda suurem justkui on tõenäosus, et bränd on edukas. Küll aga ei ole „meeldimised“ korrelatsioonis müügitulemustega. Suur hulk jälgijaid ei taga veel head müügitulemust.
Oleme seda enda nahal päris korralikult kogenud ja jälginud seda, mis toimub brändi sotsiaalmeedia profiilil. Need, kes jälgivad ei pruugi olla need, kes sinu tooteid ja teenuseid ostavad.
Google knows everything- kogu teadmine ja info saadakse interneti vahendusel. Tarbija otsib brändi ja kauba kohta informatsiooni interneti avarustest. Kogu informatsiooni inimeste kohta saadakse interneti vahendusel. See on sageli üks esimesi tegevusi, mida tehakse, kui tarbija puutub kokku brändiga, mis on tema jaoks tundmatu või kui keegi puutub kokku inimesega, kes on talle tundmatu. On üsna oluline mõelda pidevalt, milline on meie ettevõtte mulje, mida me jätame ja milline on mulje, mida me tahame jätta- või oleks siinkohal õigem küsida- milline me tahame olla?
Teksti asemel visuaal.
Text is dead- noor generatsioon ei loe tekste, noore generatsiooni köitmiseks on oluline visuaal. Suur rõhk on kogu tegevuse visualiseerimisel, pildi materjalil, videomaterjalil. Teksti osakaal on vähenenud, inimesed ei süvene ega leia aega pikka materjali lugeda. Visuaal on oluline. (Petr Skondrojanis, 2020)
See ei kehti tänapäeval aga siiski ainult noorte kohta. Oleme ausad, meil on kõigil liiga palju infot. infomüra meie ümber on liigasuur. Juhtimisteoreetikud on välja toonud- selleks, et oma sõnumiga inimesteni jõuda, tuleb sõnumit 66 korda töötajatele erineval viisil edastada. Kui veel aastaid viis tagasi räägiti, et piisab umbes paarikümnest korrast.
Inimesed ei jaksa enam lugeda pikki manuaale. Kõik info ja teave on mõistlik inimesteni viia võimalikult kompaktselt ning neid kõnetaval viisil. Mulle väga meeldis ühe juhi ütlus: kasutage Onepagerit ehk kogu info peaks olema kättesaadav lihtsal, ehedal visuaalsel kujul ning kergesti mõistetavalt, ühel lehel. Tasub endale kõrvataha panna ja selles suunas liikuma hakata. Puuduta oma inimesi väärtustega.
Siit jõuame taaskord nende mõtetega algusesse. Kõneta oma inimesi sellega, mis neile päriselt korda läheb. Sellega, mida nad hindavad ja mida nemad oluliseks peavad. “Puuduta” neid oma sõnumiga. Õige sõnumi leidmiseks kaasa aga just neid inimesi.
Emotsioonidel on inimeste juhtimises ja ka tarbijate käitumises üha määravam roll ning kogu ühiskonna muutus on hea argument selleks, miks tuleb keskenduda väärtuste tegelikule edasikandmisele, oma enda lugude rääkimisele, oma töötajaskonnaga emotsionaalse suhte loomisele. See on ainuvõimalik viis leida üles ja hoida enda juures oma töötajad ning tarbijad.
2 thoughts on “Puuduta oma inimesi nende enda lugudega”