Viimase aja popimad küsimused “kontor või kodukontor?”

Olen viimasel ajal koolitades pidevalt kuulnud juhte rääkimas ja mõtisklemas- kuidas saada hakkama olukorraga kus osad töötajad tahavad kodukontoris olla ja teised tahavad kontorisse tulla? Nii need juhid selle teemaga pidevalt maadlevad. Kuidas leida tasakaal ja mis siis ikkagi on õige?

Ilmselt ühest vastust sellele küsimusele ei olegi, kuid hea on natuke mõtiskleda nüansside üle, mis võiksid kallutada otsuseid, kas natukene ühele või teisele poole.

Tänapäeva juhtimises on üha olulisemaks muutumas personaalne lähenemine. Mida rohkem sa tööandjana suudad leida võimalusi pakkumaks paindlikke töövorme, seda suurem on tõenäosus, et sinu ettevõttesse kandideerijate hulk suureneb. Kuid kui palju siis ikkagi peab kohanema tööotsijate soovidega?

On palju vastuväiteid, et nii ikka ei saa, et lõputult kohaneda ja vastu tulla kandideerijate soovidele. Ilmselt ei saagi. Kuid mõtlema peaks sellele, et kui me ei kohandu tööjõuturu ootustele ja vajadustele, siis kas meil on lõpuks valida endale ka uusi inimesi tööle.

Tööandja peab kohanema tööturu olukorraga, mitte vastupidid. Me tööandjana võime deklareerida, et meil on sellised reegid ja me ei kavatse midagi muuta ega ümber kujundada. Eks ka nii võib tegutseda, kuid ühel hetkel tabab sellist organisatsiooni olukord, kus pole enam kedagi tööle võtta. Sa ei suuda lõputult seista vastu väliskekskkonas toimuvatele muutustele, põlvkondade ootustele jmt.

Muidugi on kindel ka see, et teatud ametikohtadel jäävad kehtima reeglid, kellaajalised töötamised, protseduurid jne. Kindlasti on olemas ka inimesi, kes ka nendele töödele kandideerivad ning neid töid hea meelega teevad.

Tuleme nüüd tagasi teema juurde “kodukontor vs kontor”. Mõned soovitused juhtidele, mida tasuks oma organisatsioonis ja meeskonnas läbi mõelda.

1. Aeg, mis oli enne koroonakriisi, ei tule enam tagasi. Muutunud on nii töötajate ootused tööandja suhtes, kui ka töö tegemise viiside suhtes. Töötaja eeldab tööandjalt täna suuremat paidlikkust. Kandideerija ei küsi enam, mitu päeva ta võib kodukontoris töötada, vaid küsib, mitu päeva ta peab kontoris käima. Hübriid töö kipub olema eelistatuim. See sunnib ka läbi mõtlema töötaja ja tööandja vahelised kokkulepped ja seda nii töökeskkonna, töötingimuste, töökorralduse, tagasiside vestluste, sotsiaalse suhtlemise ja eesmärkide saavutamise vaatest.
2. Arvad juhina, et inimesed kodukontoris tegelikult tööd ei tee? Kõik uuringud näitavad pigem vastupidiseid tulemusi. Töötaja olles kodukontoris võib olla kordi efektiivsem ja teha oluliselt rohkem. Küsimus on selles, kuidas eesmärke seatakse. Juhina võib tihti tunduda, et ma ei kontrolli enam olukorda, kuna töötaja on kaugel ja ma ei tea, mida ta päriselt seal teeb. Kuid mõtleme nüüd korraks…. Kas ma juhina tegelikult tean, kui palju mu töötajad kontoris oma kabinetis tööd teevad? Ilmselt väga mitte. Kui töötajal on kodukontoris olemas tööks sobivad tingimused ja ta suudab enda aega edukalt juhtida, tagades distsipliini ja õiglase vahekorra isiklike ning tööasjade vahel, siis on kodukontor igal juhul pigem kasulik. Ei ole vahet, kus need inimesed sul füüsiliselt paiknevad, vaid küsimus on juhtimises ja töö eesmärkide ja tagasiside andmise viiside kokkuleppimises.
3. Uuringute tulemusena on välja toodud, et inimesed on töö produktiivsuselt eri kellaaegadelt erinevad. Tegemist on kronotüübiga, mis iseloomustab inimese aktiivsusperioodi eelistust. Selle järgi on igal inimesel on oma produktiivne aeg, mille järgi võib öelda, et tal on ka kõige efektiivsem töötamise periood. Mida rohkem inimene sellele ajale töiseid tegemisi ajatab, seda produktiivsem ta on. Ehk siis nõudes kõigilt 8-17 töötamist, ei saavuta me mitte produktiivset tööd, vaid vahel võib see olla lihtsalt ajaveetmine, sest me ei ole suutelised sel ajal olema maksimaalselt produktiivsed. Inimesed, kes ise oskavad ja saavad enda aega planeerida ja seda teadlikult juhtida on kindasti oma tööalastes saavutustest edukamad. Juhina võiksid proovida arvestada oma meeskonna tööd korraldades ka inimeste eripäradega.
4. Kodukontoris oma inimeste töötamise korral lasub sul juhina palju suurem vastutus sotsiaalse suhtluse korraldamise ees. Inimesed vajavad suhtlust ja vajavad tähelepanu. M. Buckingham oma raamatus “9 valet töö kohta” kirjutab, et inimesed vajavad tähelepanu eriti selle kohta, mis neil hästi välja tuleb ning kui neid tähele panna, siis suureneb kaasatus ja tootlikkus. Samuti toob ta välja, et positiivne tähelepanu on 1200 korda mõjuvam kui eiramine. Nüüd lasub meil juhtidena suur väljakutse, kuidas seda kõike tagada, kui inimesed on tööl erinevates kohtades ning kuidas leida see tasakaal, et sellega mitte ka üle pingutada. Mõned soovitused sellele on:
   1. Loo oma meeskonnas kokkulepped, traditsioonid
   2. Leia ühised ajad koos aja veetmiseks (ühised koosolekud kohapeal, ühised ettevõtmised)
   3. Märka ja anna tagasisidet (siiralt ja ausalt)
   4. Üllata oma meeskonnakaaslasi
   5. Tähista ühiseid võitusid (ka väikseid)
   6. Säilita huumor ja “fun”
5. Ja veel üks kodukontori teema, mis on täna tööandja laual rohkem kui kunagi varem- füüsiline töökeskkond ja mõlemapoolne vastutus selle tagamisel. Kõigil ei pruugi olla piisavalt häid võimalusi kodus ergonoomilisteks töövahenditeks ja tööd tehakse kas diivanil, söögilaua ääres või seal kus parasjagu see võimalik on. Kui praegu selles probleemi ei nähta, siis tulevikus on need kindlasti teemad, mis võivad kaasa tuua mitmeid probleeme nii inimese enda tervisele kui ka tööandjale kutsehaiguste vaatest. Ka töökoha ergonoomika on hea koos läbi vaadata, et millised on tingimused ja kuidas ning mida me tööandjana selles osas teha saame. Mida me ootame inimeselt ja mida me tööandjana ise pakume.

Kokkuvõtteks: Tänane maailm eeldab meilt üha suuremat paindlikkust ja kiiret kohanemist. Paidlikkus peab tulema ka meie mõtteviisidesse. Meil tuleb lahti lasta vanadest mõttemustritest ja hoiakutest, mis ei ole kasulikud ja pärsivad edasi liikumist. Need juhid ja ka organisatsioonid, kes on valmis kiirelt kohanema ja katsetama uusi võtteid on kindlasti võitjad teiste ees. Võib julgelt väita, et kui sa ei kohane ja loodad, et kõik see mis seni hästi toimis, toimib ka edaspidi ja midagi muuta ei ole vaja, siis oled sa juba jäänud edukamatest maha. Paindlikkus on see, mis aitab.

Loe kohanemisvõimest täpsemalt siit.