Juht- kas sina tead milliseid emotsioone sa oma inimestes tekitad?

Kui sageli mõtleme me selle peale, mis emotsioone me juhina igapäevatöös tekitame? Millise meeleolu loome töökeskkonda? Millise tuju loome igapäevaselt kontorisse tööle astudes ning mis toimub meiega virtuaalses koosoleku maailmas? Kui tihti sa juhina ise vaatad ja kuulad end kõrvalt?

Tänases tööjõuru olukorras mõtlevad kõik organisatsioonide, kuidas teistest eristuda ja kuidas oma inimesi motiveerida. Selle asemel, et pidevalt mõelda üha uusi ja uusi motivatisooni võimalusi (mis on ka oluline) võiks korraks teha oma ettevõttes vaatluse teemal- milliste käitumisviisidega me oma inimesi demotiveerime ning oma töötajates päevast päeva erinevaid negatiivseid tundeid üha uuesti ja uuesti loome?

Positiivne suhtumine on väga võimas instrument organisatsioonikultuuri kujundamisel.

Ettevõte tulemuste saavutamine on otseses seoses juhtide emotsioonide väljendamise ja kontrollimisega. Juhid võiksid teada, et emotsioonid mängivad organisatsioonis olulist rolli. Neid saab kasutada uute sündmuste või olukordade positiivseks kujundamiseks, innustamiseks, eesmärkide saavutamiseks ja positiivseks suunamiseks.

Positiivseid emotsioone seostatakse järjekindlalt parema jõudluse, kvaliteedi ja klienditeenindusega – see kehtib kõigi rollide ja tegevusalade ning erinevate organisatsiooniliste tasandite puhul. Negatiivsed emotsioonid, nagu grupi viha, kurbus, hirm ja muu sarnane, põhjustavad tavaliselt negatiivseid tulemusi, sealhulgas kehva tulemuslikkust ja suurt voolavust.

Kognitiivne kultuur on organisatsiooni edu jaoks vaieldamatult oluline. Kuid see on vaid osa loost. Teine kriitiline osa on see, mida me nimetame grupi emotsionaalseks kultuuriks: ühised afektiivsed väärtused, normid, artefaktid ja eeldused, mis juhivad, milliseid emotsioone inimesed omavad ja väljendavad tööl ning milliseid on parem alla suruda. Kuigi peamine erinevus on siin mõtlemine versus tunne, edastatakse kahte tüüpi kultuuri ka erinevalt: kognitiivset kultuuri antakse sageli edasi verbaalselt, samas kui emotsionaalset kultuuri antakse edasi mitteverbaalsete näpunäidete kaudu, nagu kehakeel ja näoilme (Harward Business Review- Manage Your Emotional Culture)

Emotsionaalne kultuur mõjutab töötajate rahulolu, läbipõlemist, meeskonnatööd ja isegi finantstulemusi ja töölt puudumisi.

Viimase kümnendi jooksul läbi viidud uurimistöös on leitud, et emotsionaalne kultuur mõjutab töötajate rahulolu, läbipõlemist, meeskonnatööd ja isegi finantstulemusi ning töölt puudumisi. Arvukad empiirilised uuringud näitavad emotsioonide olulist mõju sellele, kuidas inimesed ülesandeid täidavad, kui kaasatud ja loovad nad on, kui pühendunud nad oma organisatsioonidele on ja kuidas nad otsuseid langetavad.

Samuti ei saa märkimata jätta ka näoilmeid ja kehakeelt. Need on võrdselt võimsad. Kui juht tuleb järjekindlalt tööle vihase väljanägemisega (kas ta tahab seda või mitte), võib ta arendada vihakultuuri. See nähtus on üllatavalt levinud. Ka kontori sisekujundus ja sisustus võivad vihjata sellele, mida oodatakse või mis on emotsionaalselt sobiv. Fotod töötajatest, kes seltskondlikel üritustel naeravad, või kabiini seintel istuvad tegelaskujud võivad anda märku rõõmukultuurist. Märgid koos reeglite ja nende rikkumise tagajärgede loendiga võivad peegeldada hirmukultuuri. Mugavad toolid ja salvrätikud väikestes konverentsiruumides annavad märku, et on hea oma hinge paljastada või vajadusel nutta. Millised kutluuri kujundamise elemendid on sinu organisatsioonis?

Indiviidid püüavad kinni kaaslaste emotsioonid

Sotsiaalpsühholoogia uuringud on pikka aega näidanud, et indiviidid kalduvad järgima grupi emotsionaalse väljenduse norme, jäljendades teisi soovist meeldida ja olla aktsepteeritud. Seega hakkavad tugevas emotsionaalses kultuuris töötajad, kes muidu ei tunneks ega väljendaks väärtustatud emotsioone, seda demonstreerima – isegi kui nende esialgne motivatsioon on pigem järgida kui kultuuri omaks võtta.

Grupirituaalide antropoloogilistes uuringutes leiti, et strateegiline emotsionaalne väljendus hõlbustab grupi ühtekuuluvust, ületades individuaalseid tundeid ja sünkroniseerides inimestevahelist käitumist (Harward Business Review- Manage Your Emotional Culture)

Mõista, et sinu käitumine, lisaks sinu sõnadele, on töötajate jaoks oluline!

Negatiivsuse, stressi, halvustamise, pideva rahulolematuse, survestamise väljendamine organisatsioonis võib töötajates tekitada nii ärevust, viha kui ka apaatiat. See kasvatab töötajates tunnet, et nad ei ole väärtuslikud, mille tulemusena langeb nende töö panus ja tahe anda endast maksimum. Juht, kes järjekindlalt survestab töötajaid, muudab keskkonna kõigi töötajate jaoks ebamugavaks ning ebaproduktiivseks. Enne iga oma negatiivse emotsiooni väljendamist proovige mõelda, millise sõnumi see töötajatele saadab ja kas see toob kaasa positiivseid, produktiivseid tulemusi!

Mõelge alati tagajärgedele! Juhi negatiivsuse lühiajaline puhang võib avaldada töötajatele püsivat mõju. Kuigi negatiivsete emotsioonide väljendamine võib pakkuda juhile endale ajutist kergendustunnet, ootavad töötajad muutuste ajal juhilt juhisei ning teavet, sealhulgas suunavat käitumist. Juht, kes oma viha või pettumust pidevalt välja näitab, võib luua stressikeskkonna, kus inimesed kardavad etteheiteid. Nad kardavad oma ideid välja tuua või kohtlevad üksteist vähese kannatlikkuse ning vähese austusega. Sa saad olla ise juhina oma käitumisega eeskujuks, et seda hoiakut muuta.

Juhid ei ole sageli piisavalt teadlikud sellest, kui suur mõju on neil emotsionaalse kultuuri loomisel.

HBR

Mis sa arvad, kui sa teeksid eksperimendi ja paigaldaksid kontori ukse juurde aparaadi, kus iga töötaja saab vajutada oma hinnangu enda tunnetele, millega ta ettevõttest lahkub. Töötajad saaksid registreerida oma tegelikke emotsioone ja neil oleks valida viie nupu vahel: naeratav nägu, kui nad tundsid end sel päeval tööl õnnelikuna, mossis nägu, kui nad tundsid end kurvana. Midagi analoogset nagu on meil Tallinna Lennujaamas “Happy or Not” lahendus. Selliseid lahendusi on juba osades organisatsioonides, mujal maailmas, kuid kahjuks enamik ettevõtteid pöörab sellele veel vähe tähelepanu, et uurida kuidas nende töötajad end tunnevad. Tihtilugu ei taha juhid mõista, kui olulised on emotsioonid õige kultuuri ülesehitamisel.

Mida siit järeldada? Ligi 30 aastat tagasi leidsid sotsiaalpsühholoog Phil Shaver ja tema kolleegid, et inimesed suudavad usaldusväärselt eristada 135 emotsiooni. Kuid kõige elementaarsemate – rõõmu, armastuse, viha, hirmu, kurbuse – mõistmine on hea koht alustamiseks igale juhile, kes püüab juhtida emotsionaalset kultuuri! Alustame endast ja analüüsime- millist emotsiooni mina igapäev oma meeskonnas loon?

Loe lähemalt:

Harward Business Review- Manage Your Emotional Culture.

Loe ka: Kas usaldus meeskonnas on ainult hea läbisaamine?

Leave a Reply

%d bloggers like this: