Tänapäeva juhtimine nõuab palju enamat kui töökorralduse tagamine, eesmärkide saavutamine või töötaja motiveerituse ja rahulolu tõstmine. Viimasel ajal hakatud rääkima kaastundlikust juhtimisest. Avame natuke tagamaid, mis on kaastundlik juhtimine ja kuidas see mõjutab organisatsiooni tulemuslikkust. Juhtidena peame me tänapäeval mõtlema palju rohkem selle peale, millisel moel me oma inimestega käitume ja millist juhtimisstiili viljeleme. JuhtimiseContinue reading “Kaastundlik juhtimine-üks võimsamaid juhtimise tööriistu.”
Category Archives: personalijuhtimine
6 sammu käsu- ja kontrolli kultuurist usalduse ja inspireerimise suunas!
Usalduse ning inspireeriva organisatsioonikultuuri saavutamine võib olla korralik väljakutse organisatsiooni- ja juhtimiskultuuri muutmisel. Teame hästi, mida see endast kujutab, kuid ellu viia ei pruugi olla nii lihtne kui meile esialgu võib tunduda. Elame sageli organisatsioonide töökorralduses käsu- ja kontrolli kultuuris. Inimesekesksed juhid hoolivad nii inimestest kui ka tulemustest – nad teavad, et ainus viis tulemusiContinue reading “6 sammu käsu- ja kontrolli kultuurist usalduse ja inspireerimise suunas!”
On aeg mõtestada ümber- kuidas hübriidtöö parandab organisatsioonikultuuri!
Töötajad, kes saavad töötada nii kontoris kui ka kaugtööna tunnevad end oma organisatsioonikultuuriga rohkem seotud kui teised. Nii väidavad viimased uuringud. Organisatsioonikultuur mõjutab tootlikkust, töötajate heaolu, tööandja brändi ja palju muud, mis kokkuvõttes viib kõik paremate äritulemusteni. Nagu me kõik teame, siis ka hübriidtöö on tulnud meie ellu jõulisemalt alles viimased 2-3 aastat ning nüüdseksContinue reading “On aeg mõtestada ümber- kuidas hübriidtöö parandab organisatsioonikultuuri!”
Mida teha märkamatu töökiusamisega?
Töökiusamine on teema, millest on üha enam ja enam rääkima hakatud. Edukamad ettevõtted tõstavad oma inimeste teadlikkust, loovad ennetavaid meetmeid ning kujundavad võimalusi avatult rääkimiseks ning märkamiseks. Kui aga siiski on tunne, et organisatsioonis esineb teemasid, mis saranevad töökiusamisega? Mida selle teadmisega peale hakata? Töökiusamist defineeritakse kui pidevat väärkohtlemist töökohal. See võib hõlmata selliseid käitumisviiseContinue reading “Mida teha märkamatu töökiusamisega?”
Väärtuste elluviimise ABC
Väärtuste üle arutlemine, nende kaasajastamine ja elluviimine on muutnud pea iga organisatsiooni oluliseks tegevuseks. Organisatsiooni arenedes puutume esmalt kokku küsimusega- millise on praegu meie väärtused, millest me otsuste tegemisel lähtume? Väärtused aitavad korraldada igapäevaelu ning viia ellu just neid strateegilisi eesmärke, mida ettevõte on endale seadnud. Väärtused “kutsuvad” organisatsiooni inimesi, keda me sinna ootame ningContinue reading “Väärtuste elluviimise ABC”
Kuidas “nügida” organisatsioonikultuuri muutust?
Väga paljud organisatsioonid räägivad organisatsioonikultuuri arendamisest ja selle muutmise vajadusest. Proovime lahti mõtestada, mis on organisatsioonikultuur? Miks seda on vaja muuta ning kuidas seda muutmist praktiliselt ette võtta? Organisatsioonikultuuri all mõistetakse ettevõtte töötajate käitumistavasid, need on ettevõtte väärtused ja hoiakud ning uskumused, mida ettevõttes viljeletakse. Ettevõtte kultuur peegeldub välja suhtlusesse kliendiga ning on päris hästiContinue reading “Kuidas “nügida” organisatsioonikultuuri muutust?”
Viimase aja popimad küsimused “kontor või kodukontor?”
Olen viimasel ajal koolitades pidevalt kuulnud juhte rääkimas ja mõtisklemas- kuidas saada hakkama olukorraga kus osad töötajad tahavad kodukontoris olla ja teised tahavad kontorisse tulla? Nii need juhid selle teemaga pidevalt maadlevad. Kuidas leida tasakaal ja mis siis ikkagi on õige? Ilmselt ühest vastust sellele küsimusele ei olegi, kuid hea on natuke mõtiskleda nüansside üle,Continue reading “Viimase aja popimad küsimused “kontor või kodukontor?””
Konfliktihirm ja konfliktide kasu.
Taaskord võtame teemaks meeskonnatöö ja usalduse meeskonnas. Kui eelmises blogis rääkisime usalduse olulisusest meeskonna tulemuste saavutamisel ning usalduse kasvatamisest, siis seekord keskendume Patrick Lencioni poolt kirjeldatud viiest eksimustest (usalduse puudumine, konfliktihirm, vähene pühendumine, kohustamise vältimine, ükskõiksus tulemuste suhtes) konfliktihirmule, kui ühele olulisele eksimusele, millega mitmed meeskonnad kokku puutuvad. Konflikti tähtsus meeskonna arengus on alahinnatud. LõputuContinue reading “Konfliktihirm ja konfliktide kasu.”
Juhtimise paradigma muutus. 6 mõttekohta!
24.09.20 toimus virtuaalkonverents “Täiskäigul tulevikutöö maailma”, kus tõin välja kuus mõttekohta, mida iga juht ja personalijuht võiksid silmas pidada kiirelt muutuval, ebakindlal ja ebamäärasel ajal. Mõttekoht 1: Traditsioonilise ja uue ajastu juhtimise risttee. Vaata oma põhimõtted üle. Need juhtimispõhimõtted, paradigmad ja mudelid, mis tõid meid siia, ei pruugi meid enam edasi aidata. Leia see, misContinue reading “Juhtimise paradigma muutus. 6 mõttekohta!”
Vaimne tervis: “Ära mine mööda!”
Sel sügisel oli mul võimalus osaleda MTÜ Peaasjad poolt korraldatud vaimse tervise esmaabi koolitusel ja see ei ole kaugeltki mitte esimene kord, kus sedalaadi teemadega tuleb tegeleda. Personalijuhina töötades on olnud väga palju olukordi, kus oled sattunud kas juhuslikult või ka teadlikult kokku puutuma vaimse tervise teemadega ning on olnud vajadus selles osas ka inimesiContinue reading “Vaimne tervis: “Ära mine mööda!””
VUCA maailm- mida see meile kaasa toob?
Olin akronüümi VUCA märganud juba õige ammu. Tookord ei osanud ma küll luua nii selgeid seoseid juhitimispõhimõtete ja organisatsioonide arendamise vahel, kui praegu. Põhimõtted, mida VUCA ajastu meile õpetab on lihtsad ja arusaadavad. Oleme neid ju ka oma organisatsioonidest rakendanud ja sedaviisi käitunud. Kõik eesmärgiga, et lihtsustada äritegevust, innustada inimesi koos panustama ühise eesmärgi nimelContinue reading “VUCA maailm- mida see meile kaasa toob?”
IQ, EQ- tuttavad terminid aga mis on AQ?
Ilmselt olete kuulnud oma intelligentsuse kvantiteedist ehk IQ-st. Tõenäosus, et olete kuulnud ka oma emotsionaalsest kvootist ehk EQ-st, on suur. Lisaks ilmselt olete tähele pannud , et on olemas ka SQ, ehk sotsiaalne intelligentsus. Mis on aga „Kohanemisvõime indeks” ehk AQ? Lühidalt öeldes on see teie võime muutustega kohaneda – või isegi omaks võtta -,Continue reading “IQ, EQ- tuttavad terminid aga mis on AQ?”
Personalijuht – tippjuhile võrdväärne äripartner?
See küsimus on mind kummitanud juba pikka aega ning mõtlesin, et ehk on nüüd õige aeg see siin lahti mõtestada. Kes siis on personalijuht? Miks personalijuht ei ole alati tippjuhiga, ärijuhiga, finantsjuhiga samaväärne? Miks vahel pole ta ka tippjuhile võrdväärne äripartner? Olen personalijuhina töötades ja paarkümmend aastat ka personalijuhte koolitades mõtisklenud teemal, et mis onContinue reading “Personalijuht – tippjuhile võrdväärne äripartner?”
Kas Exit intervjuu võib asendada rahulolu uuringu?
Exit intervjuu, töökoha vahetuse vestlus, lahkumisintervjuu- heal lapsel mitu nime või sellel lapsel pole siiski väga head nime. Exit interjuu inglise keeles kõlab hästi aga eesti keeles lahkumisintervjuu väga hea nimetus ei ole. Olenemata nimest, on see siiski oluline teema nii tööandja brändingu vaatenurgast kui ka organisatsiooni sisemise kultuuri arendamise seisukohast. Mis on exit intervjuuContinue reading “Kas Exit intervjuu võib asendada rahulolu uuringu?”
Palgasüsteemide tunnused, mis võiksid olemata olla!
Aegajalt tuleb ikka organisatsioonides tegeleda palgasüsteemide uuendamise või kaasajastamisega. Me hakkame enne seda koguma informatsiooni, viime läbi ametikohtade hindamised, analüüsime, mõtleme ja kalkuleerime, kuidas palgasüsteem toetaks paremini ärieesmärkide saavutamist ning kuidas see motiveeriks töötajaid andma veel suuremat panust kui seni. Me kalkuleerime, arvutame ja võrdleme. Kuid oluline faktor, millele me pöörame oluliselt vähem tähelepanu kuiContinue reading “Palgasüsteemide tunnused, mis võiksid olemata olla!”
Personalijuhtimine peale aastat 2020
Holistiline mõtteviis, lihtsus, kaasatus ja veel mitmed muud teemad muutuvad järgmiste aastate jooksul palju olulisemaks kui seni. Töötajate tegelik kaasamine– saab veel suurema tähenduse, kui seni. Oluliseks muutuvad nii strateegiate ja eesmärkide arutlemine koos töötajatega, inimeste endi väärtushinnangute ning ettevõtte väärtuste ühildamine. Inimeste sobivus nii organisatsioonide kui ka nende juhtidega. Olulisemaks muutub avatus, ausus ningContinue reading “Personalijuhtimine peale aastat 2020”